Kardetakse, et Põhja-Korea müüb raha ja toidu eest Venemaale suurtükimürske.

Venemaa ja Põhja-Korea võimaliku tippkohtumise üksikasju ümbritseb mõistatus, kirjutab HS-i väliskorrespondent Pekka Hakala.

Põhja-Korea diktaator Kim Jong-un plaanib tõenäoliselt järgmisel nädalavahetusel reisi Venemaale. Ei Põhja-Korea ega Moskva ei ole kinnitanud USA luureagentuuride teateid esimehe Kimi ja Venemaa presidendi Vladimir Putini võimalikust kohtumisest.

Kaks liidrit kohtuvad eeldatavasti seoses Vladivostoki majandusfoorumiga Venemaa Kaug-Idas, misjärel sõidab Kim asjaga kursis olevate allikate sõnul kas Moskvasse või Venemaa idapoolsesse kosmosejaama Amuuri piirkonda. Uus. York Times võib kolida. Rakettide stardikeskus.

Põhja-Korea tähistab oma iseseisvuspäeva järgmisel laupäeval, mistõttu Kim jääb sel ajal eeldatavasti oma riiki. Vladivostoki majandusfoorum kestab pühapäevast järgmise kolmapäevani.

USA ametnikud on hoiatanud Kimi ja Putinit, et nad ei sekkuks relvatehingutesse, kuid nad usuvad ka, et kaks riiki just seda teevad. Põhja-Korea on suletud stalinistlik riik, kus on toidupuudus ja madalad valuutareservid. Samal ajal kaotas Venemaa rünnakus Ukrainale relvad ja laskemoona.

USA mõttekoda ISW hindas teisipäevases kommentaaris, et Venemaal napib laskemoona ning ta kavatseb luua uue suurtükiväebrigaadi, et võidelda Ukraina suurtükitulega.

Seega arvatakse, et Kim müüb Putinile raha ja toidu eest tulekerasid.

Venemaa ja Põhja-Korea vahelisest relvatehingust räägiti juba eelmisel aastal, kuid seda pole avalikustatud. Valge Maja Julgeolekunõukogu pressiesindaja John Kirby väitis detsembris, et Põhja-Korea varustas Venemaa Wagneri sõjaväge “jalaväe raketiheitjate ja rakettidega”. Sky News teatas jaanuaris Valge Maja teabele viidates, et Venemaa rongid võisid juba mullu novembris laadida Põhja-Koreast pärit relvamaterjale.

Tuumarelvi välja töötanud Põhja-Korea on külma sõja lõpust saadik rahvusvahelisest poliitikast kõrvale tõrjutud ja tal on vähe sõpru. Põhja-Korea tuumakatsetuse hukkamõistmisel ühinesid USA-ga ka külma sõja liitlased Hiina ja Venemaa.

Venemaa ja Põhja-Korea suhted hakkasid soojenema Putini neljanda ametiaja alguses 2018. Põhja-Koreas erilisi muutusi ei toimunud, kuid sanktsioonide all olev Venemaa hakkas meenutama Põhja-Koread. 2019. aasta aprillis saabus Kim Vladivostokki Putiniga kohtuma.

Rünnak Ukrainale on Venemaad muust maailmast veelgi isoleerinud, tõstes esile Põhja-Korea rolli ühena vähestest Moskva sõpradest.

Venemaa ja Põhja-Korea vaheline relvatehing võib panna Põhja-Korea traditsioonilise toetaja Hiina raskesse olukorda, sest Hiina ei müü Venemaale relvi ja laskemoona vähemalt otse ja avalikult.

Arvatakse, et Kim müüb Putinile raha ja toidu eest kestasid.

Arvatakse, et ta jõuab Vladivostokki oma soomusrongiga. Kui reis jätkub Moskvasse või Amuuri piirkonda, lendab Kim.

Arvatakse, et tippkohtumise idee tuli Venemaa kaitseministrilt Sergei Šoigunilt Põhja-Korea visiidi ajal. Šoigu külastas Pyongyangi juulis, mille käigus Kim olevat kutsunud Putini külla.

Vene pool on vastupakkunud, et härra Kim võib Venemaale jõuda. Põhja-Korea delegatsioon külastas augustis Vladivostokki, mis USA ametnike arvates oli Kimi visiidi ettevalmistamine.

Delegatsiooni arutelu põhjal jõuti järeldusele, et Kim teab vähemalt Vladivostoki kesklinnas asuvast kaist 33. Kai asub Zolotoy Rogi lahes Vladivostoki kesklinnas ja on omamoodi vitriin Venemaa Vaikse ookeani laevastikule. Tegelik laevastiku sadam asub Uri Sinrathis, kesklinnast lõunas.

Lisa kommentaar