IMFi juht: maailmamajandus näitab ebakindluse keskel vastupidavust

IMFi juht: maailmamajandus näitab ebakindluse keskel vastupidavust

Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) tegevdirektor Kristina Georgieva arutas maailmamajanduse vastupanuvõimet vaatamata lühiajaliste naftatootmise kärbete, Iisraeli-Gaza konflikti ja Lähis-Ida karmi rahapoliitika mõjule. Ta esines 11. veebruaril Dubais toimunud maailma valitsuste tippkohtumisel, kus ta esines kuulajate ees ja tõdes, et üllataval kombel on maailmamajandus olnud vastupidav ja kasv ületas 2023. aastal ootusi.

Georgieva sõnul on Iisraeli-Gaza konflikt ja sellele järgnenud kaubaveokulude tõus, lisaks Punase mere transiidimahtude ligi 50% langusele, mõjutanud naaberriikide majandusi. Ta märkis ka, et konflikti edasine laienemine võib halvendada nende riikide majanduslikku olukorda, kes on endiselt taastumas eelmistest vapustustest.

Georgieva lisas, et naftanõudluse vähenemine muutub keskpikas perspektiivis üha keerulisemaks probleemiks energia netoimportijatele, keda piiravad niigi ajalooliselt suured võla- ja laenuvajadused ning piiratud juurdepääs välisfinantseerimisele.

Ta mainis ka, et kuigi 2024. aasta majanduskasv ületab eeldatavasti eelmise aasta kasvu, on globaalsed keskpika perioodi kasvuväljavaated endiselt kehvad. IMF prognoosib, et 2024. aasta SKT kasv Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika (MENA) piirkonnas ulatub 2,9%ni, varasemalt 3,4%.

Lõpuks avaldab IMF 12. veebruaril dokumendi, milles soovitatakse järkjärgulisi energiatoetuste reforme Lähis-Idas, mis võiks säästa piirkonnas 336 miljardit dollarit, mis on samaväärne Iraagi ja Liibüa majandusega kokku. Georgieva arvas, et regressiivsete energiatoetuste kaotamine takistaks saastamist ja aitaks parandada sotsiaalkulutusi.

Lisa kommentaar