Ebakõla Sotsiaaldemokraatlikus Erakonnas?Gulbin: Ma näen ennast tulevase peaministrina

SDP liider Peya Gurbin ütles teisipäeval nimetu parteiallikal põhinevale artiklile vastates, et näeb end tulevasena peaministrina, kes tema sõnul oli SDP järgmise presidendikandidaadina parteis üksmeelne. Üksmeelset toetust pole saadud.

Krizevcis toimunud pressikonverentsil küsiti SDP liidrilt Peja Gurbinilt partei juhtkonna väidetava taotluse kohta asendada ta peaministrikandidaadina mõne teise inimesega, öeldes: “Ma usun, et olen tulevane peaminister. Ma arvan, et see saab olema.” ta ütles. Tema madala isikliku reitingu tõttu.

«Kas soovite kommenteerida, mida ütles anonüümne allikas, kelle nime ja perekonnanime ei avaldata? Ja ma olen siin koos oma kolleegidega, et üks haavatavamaid ühiskonnarühmi saaks Horvaatias paremini elada. Arutame, kuidas seda teha,» sõnas ta. Ta lisas, et see on eesistumise põhikohtumine päevakorras.

„Me räägime kaugemale minemisest ja võitlusest riiklike standardite eest ning nende teemade eest, millest ma presidendina täna räägin, sotsiaaldemokraatlikest ja otseselt rahva standarditega seotud. Otsustasime erakonda juhtida ja meile on tulnud anonüümsetest allikatest avaldusi ja avaldusi tuleb veel, aga me oleme sellega harjunud,” ütles Garvin.

Sotsiaaldemokraatide plaan pensione tõsta on püsiv ja stabiilne ning ei sõltu üksikute erakondade vajadusest suurema valimisaktiivsuse järele, ütles ta.

Teeme ettepaneku muuta kohandamismeetodit ja kehtestada pensionide püsiv koormus. See tagab, et nelja aasta jooksul tõuseb pension keskmiselt 500 euro suuruselt vanaduspensionilt keskmiselt 750 euroni. Seetõttu tõusevad pensionid praeguselt 40 protsendilt üle 50 protsendini keskmisest palgast, jõudes keskmise palgani, ütles ta.

Lalovac: Inflatsioon kiireneb ning energia- ja gaasitarned on taas ebakindlad

Sotsiaaldemokraatidel on poliitiline tahe seda teha, eelarved seda võimaldavad ja selle asemel, et see oleks vaid ajutine lahendus, püsiv ja püsiv poliitika, mis võimaldab pensionäridel elada väärikalt tänasest homseni Vajame süsteemset lahendust. Garvin ütles.

Boris Lalobac on tekitanud avalikkuse muret, kuna CBS-i andmed näitavad, et inflatsiooni kasv on taas kiirenemas ning langusega kaasneb veelgi suurem ebakindlus energia- ja toiduvarude osas.

Kõiki tooteid puudutav alusinflatsioon on kõrgeim Euroopas, ulatudes 9,2%-ni, kuid Euroopas 5%-ni, kusjuures struktuurne inflatsioon on 100% kõrgem kui kõigis Euroopa riikides, ütles Lalobac, kuid selle inflatsiooni kõrvaldamine ühiskonnast võtab kauem aega.

CNB ehk EKP eesmärk on 2024. aastaks 2% struktuurne inflatsioon ja Lalobac usub, et see jääb alla isegi 2026. aastal.

Oleme korduvalt palunud valitsusel analüüsida, kes põhjustab Horvaatias inflatsiooni. Sest ma olen alati kuulnud klišeed, et see on imporditud inflatsioon ja kui see on imporditud, siis teeme kindlaks, et see on 5 protsenti. Saksamaal helistas mulle härra Lalobac ja küsis, miks ma pean 10 protsenti importima.

Äärealadel on inflatsioon madalam kui Horvaatias ning valitsusel on inflatsiooni vastu võitlemiseks vale mehhanism, kuna valitsuse poolt “sihitud” poliitikat ei tehta korralikult ega suunata sellele poole, mis inflatsiooni põhjustab.

„Valitsuspoliitikas kulutatakse raha ja kantakse seda teatud ühiskonnagruppidele, aga mitte avalikkusele, pensionäridele ja kõige vaesemas elus elavatele inimestele ning paraku inflatsioonile. Sellise poliitikaga on mõned inimesed rikkamad ja paljud vaesemad,” ütles ta.

Lisa kommentaar